EST | ENG

FacebookLinkedIn

KOHTUMINE TOOMAS NOOREMAGA

Toomas Noorem on Tartu Teaduspargi tegevjuht ja Eesti Kvaliteediühingu auliige 2014. aastast. EKÜ Lõuna-Eesti sektsiooni eestvedaja ja juhatuse liige Ly Siilak kohtus Toomasega kevadises Tartus.

23. aprillil toimunud üldkoosolekul pälvis Toomas Noorem, Tartu Teaduspargi tegevdirektor Eesti Kvaliteediühingu auliikme tunnustuse - tänutäheks ja tunnustuseks pikaajalise panustamise eest Eesti kvaliteedijuhtimise liikumise edendamisel ja EKÜ Lõuna-Eesti sektsiooni tegevuse tõhusa toetamise eest.

Kes on meie värske auliige? Milliseid põnevaid radu mööda on elu toonud ühe Tartumaa poisi Eestis ja maailmas tuntud-tunnustatud ettevõtluse tugiorganisatsiooni juhtima? Milline on ühe kogenud tippjuhi vaade (kvaliteedi)juhtimise hetkearengutele ja perspektiividele? Nende ja paljude muude küsimustega Tartu Teadusparki auväärse laureaadi jutule läksimegi.

Alustame klassikalistest küsimustest: kes Sa oled, kust Sa tuled?  Ja kuidas Sa kvaliteedijuhtimise teemade juurde jõudsid? Oled olnud insener...

Elukäik on olnud nagu ikka natuke käänuline, oma osa on juhustel. Tol ajal kui mina Nõos keskkooli lõpetasin, oli meil kõige kuumem teema arvuti – millest enamus inimesi polnud veel midagi kuulnudki, rääkimata nägemisest. Nõo Keskkoolis oli selline võimalus. (1965.a sügisel saadi Tartu Riiklikult Ülikoolilt elektronarvuti "Ural-1" ja tööd alustas esimene üldhariduskooli arvutuskeskus Nõukogude Liidus.) Nii et peale keskkooli lõpetamist tahtsin tegelikult minna Tallinna Polütehnilisse Instituuti elektroonikat õppima, kuid sattusin hoopis mehaanika erialale ja 1974. aastaks sai minust mehaanikainsener. Pärast ülikooli suunati mind Teaduste Akadeemia Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo Tartu filiaali, insener-tehnoloogiks. Sinna võeti igal aastal erinevatelt erialadelt kuni 10 noort inseneri, nii et parematel aegadel töötas koos sadakond võimekat inseneri. Konstrueerisime kõike, kosmoseaparaatideni välja. Sealt on pärit minu esimesed kokkupuuted inseneritööga, algul tehnoloogina töötades, hiljem juba konstruktorina. Mõne aasta pärast tekkis tahtmine midagi uut teha, siis liikusin edasi tööstusesse, olin mõned aastad TK “Kooperaator” Tartu filiaali peamehhaanik - ja mänguasjade tsehhi juhataja. Järgmiseks viis tee Tartu Riikliku Ülikooli, meditsiinilaserite programmi peakonstruktoriks.

 

Olid väikeettevõtlusega seotud, hiljem siirdusid uuesti suurtööstusesse?

Väikeettevõtlusesse liikusin samuti laseriteemat jätkates, minust sai VE "Metar" direktor. Tootsime lasereid ka  Eesti Vabariigi algusaastatel, siis juba AS MedHTec nime all. 1993. aastal kuulsin, et Tartu Kontrollaparatuuritehasesse (endine salajane tehas nr 382, mis tootis seeriaviisiliselt Venemaa lennukipargile musti kaste), hilisemasse Tarkonisse, otsitakse juhti. Kandideerisin - ja nii ta läks. Olid keerulised ajad, tehase 1500 töötajat polnud seitse kuud palka saanud.

Hakkasime tasapisi arendama. Otsisime vähegi sobilikke lahendusi, tegime äriplaani ja saime asjad liikuma. Palju tuli ringi teha ja muuta, muuhulgas kõikvõimalikke tootmisprotsesse. Leidsime võimaluse Venemaale kaupa müüa, lõpuks saime ka palgad makstud.

Edasi tuli erastamine, mõne aja pärast elektroonikakriis... Tehas elas need ajad kõik üle ja kannab tänaseks HANZA Mechanics Tartu nime.

2002. lõpus kutsuti mind Tartu Teadusparki ja siin ma olen.

 

Kuidas kvaliteedi ja juhtimisega lood olid?

Neil aegadel oli tööstuses kvaliteet tõsine teema, toodangule esitatavad kvaliteedinõuded olid väga karmid, iga sammu ja etappi reguleerisid omad reeglid. Tol ajal, noorena, tundusid paljud neist kvaliteediga seotud nõuetest takistusena, hiljem saad aru, et reeglite järgi on kergem elada.

Tarkonis töötades juurutasime kvaliteedisüsteemi üsna ruttu. Seal oli tootmises olemas Vene ajast küllalt keeruline ja kontrolliv süsteem, sõjaväestatud ning range kvaliteedikontroll. Et oma toodangut ja tehnoloogilist võimekust lääne poole müüa, tuli seada süsteemid vastavusse Euroopa nõuetega.

Kvaliteedijuhtimises oli tähelepanu eelkõige tootmise ja tehnoloogliste protsesside korrastamisel, täna liiguvad kvaliteedisüsteemid pigem juhtimisteooriate peale. Tänast tööstust vaadates on siin nii juhtimisprobleeme kui ka tootmisega seonduvaid probleeme. Näiteks klassikaline 5S võib tunduda vahel naeruväärselt lihtne, kuid selle juurutamine ei maksa peaaegu mitte midagi ja annab tohutu efekti. Idee, et kõik asjad on omal kohal, mittevajalikud asjad märgistatud ja vajadusel likvideeritud annab tööstuses korraliku efekti.

 

Sul on alati olnud visionääri pilk ja ehkki Sa ennustada ei armasta, uurin siiski, kuhu näed tänast tootmist liikumas?

Meil on põnevad arengud toimumas, võib rääkida kolmandast tööstusrevolutsioonist. Robootikas toimuvad tõsised edasiminekud, 3D printerite abil muutub tootmisprotsess järjest lühemaks ja materjalisäästlikumaks. Printida saab täna juba kõikvõimalikke väga keerukatest materjalidest asju - majadest inimese organiteni või hoopis tortideni; lisaks on võimalik toota üksikuid väga personaliseeritud mudeleid ja nii kaob ära sund toota suuri partiisid. Lisaks liigub tootmine tagasi kliendi lähedusse ehk masstootmine tuleb idamaadest uuesti Euroopasse ja Ameerikasse. Usun, et lähemate aastate jooksul näeme mitmeid huvitavaid muutusi. Inimese osakaal tootmises väheneb, ilmselt tuleb tööstuse kõrvale senisest rohkem teenindust ja sotsiaalset ettevõtlust. Eesti üks eelis on meie toidutootmise tugevus.

 

Teaduspargis on viimastel aastatel tehtud arvestatavaid investeeringuid teadlaste ja ettevõtjatega koostöö suurendamiseks, loodud prototüüpide valmistamiseks Protolabor ja ülipuhaste ruumidega Nanolabor. Need on tõsised ettevõtmised, mis edasi?

Tegeleme järjekindlalt ressursside teemaga. Insenerierialad on kallid ja nii õpetamiseks kui tootmise ülesehitamiseks kulub korralikult vahendeid.Teaduspargi uued kaasaegsed laborid on loodud teadlaste ja ettevõtete arendustöö toetamiseks, kuid hetkel on keerukas leida finantstuge näiteks prototüüpide tootmiseks, et jätkuvalt innovatiivseid arendusi toetada. Tegeleme sellega.

 

Kuidas suhtestuvad Sinu jaoks praegu kvaliteedijuhtimine ja juhtimine?

Edukas edasiminek eeldab, et igal lõigul on konkreetne eestvedaja ja vastutaja. Juhi roll ettevõttes on eelkõige töö inimestega. Võib öelda, et suurettevõtte juhil ei ole mingit õigustust oma aja kulutamiseks nt käskkirjade vormistamisele. Tema ülesanne on inimestega suhelda ja strateegilisi otsuseid langetada, mitte kuhjade kaupa pabereid vormistada.

Kvaliteedijuhtimine sisaldab muuhulgas erinevaid väikesi ja lihtsaid nippe, mida kasutades saavutab häid tulemusi.

 

Millisena näed kvaliteedijuhi rolli? Kui Sina tippjuhina võtaksid endale nö kõrvale kvaliteedijuhi, siis mida Sa temalt ootaksid?

Kvaliteedijuhi roll on eelkõige seotud ettevõtte suuruse ja valdkonnaga. Väikeettevõttes ei ole eraldi kvaliteedijuhti vaja, piisab, kui aidatakse töötajatel süsteemi luua ja korrastada ning vajadusel ka inimesi koolitada.

Suures ettevõttes on kvaliteedijuht kindlasti süsteemi looja, käivitaja ja käigushoidja. Suhtleja. Nõuded kvaliteedile ja süsteemile muutuvad pidevalt, inimesed vahetuvad, seega on kvaliteedijuhil täita oluline roll.

 

Muutuste tegemine on osapooltele enamasti ebamugav teema. Kvaliteedijuhid räägivad lugusid sellest, kuidas nad jäävad mõnigi kord oma ettevõttes nö kahe tule vahele - ühel pool konkreetseid tulemusi ootav tippjuhtkond, teisel pool kogu töötajaskond, kes ei taha järjekordsetest uuendustest midagi kuulda. Kas oskaksid pikaaegse juhina kvaliteedijuhile nõu anda, kuidas muutusi nii juhtida, et sära silmist ei kustuks ja kõik osapooled rahul oleksid?

Ilmselt seda paradoksi päris lõpuni ei muuda. On olukordi, kus kvaliteedijuhil ongi väga keerukas midagi teha. Tuleb ette, et juhtimine on ettevõttes, eriti tootmisettevõttes üsna tehnokraatlik. Või kiputakse ettevõtte finantsprobleeme lahendama töötajate peal. Mis tähendab, et  kvaliteedijuhi töös läheb lisaks kõigile muudele oskustele kõvasti vaja suhtekorralduslikku ettevalmistust. Oskuslik inimeste suunamine teeb muutuste elluviimise kõigile osapooltele palju valutumaks ja head suhtlemisoskused lasevad ka tippjuhtidega edukalt suhelda.

Võibolla saab teinekord hakkama ka lihtsamate, mitte ilmtingimata nii ilusate ja keerukate süsteemidega. Uhked süsteemid meeldivad vahel juhtidele aga need töötajad, kes seda järgima peaksid, arutavad asjad omavahel riietusruumis läbi, otsustavad, et neil pole seda vaja ja ongi süsteem maas. Kvaliteedijuhti ju enamasti seal arutelude juures ei ole.

Edukas kvaliteedijuht suudab inimesi motiveerida, ettevõttes kõigiga vabalt suhelda ja muuhulgas nii koristajale kui juhile ühe või teise tegevuse vajalikkuse lihtsate sõnadega selgelt ära põhjendada.

 

Oled EKÜ ammune liige, juhtinud Lõuna-Eesti sektsiooni ja aastaid ettevõtmisi toetanud. Millisena näed EKÜ rolli praegu?

Omal ajal tehases töötades sattusin sektsiooni tollaste liikmetega suhtlema. Olime noored ja julged ning arutasime mida ja kuidas teha uutmoodi. Kui mingit teemat ei tundnud, said minna tuttava kolleegi organisatsiooni, vaadata ja uurida. Väga hea oli nõu küsida, samas sai teistega suheldes kinnitust oma ideedele ja mõtetele. Sellistes asjalikes võrgustikes liigub palju kasulikku infot, saab probleeme arutada ja kohtab põnevaid inimesi. Võrgustikul on suur väärtus.

Kvaliteediühingu üks roll võiks olla ka LEAN tootmise ja juhtimise propageerimine. Neid põhimõtteid tuleks püüda võimalikult paljudele võimalikult lihtsalt lahti rääkida, kohe Kuue Sigmaga alustada pole ehk põhjendatud, neist põhimõtetest on tavatöötajatel ilmselt keeruline ilma sissejuhatuseta aru saada.

Erialaorganisatsiooni üks ülesanne kindlasti ongi sellise suhtlemise loomine, tuues oma valdkonna inimesed kokku, lastes neil ideid genereerida ja arutada, uusi lahendusi luua, muredest rääkida ja parimaid lahendusi leida. Üheskoos jõuab ka hääl otsustajateni kiiremini.

 

Aitäh Toomas! Usume, et Sinu uuendusmeel, lai silmaring, huumorisoon ja energia innustavad teisigi ning võimaldavad täide viia veel nii mõnegi esmapilgul võimatu idee. 
Edu ja suuri kordaminekuid Sulle!