Lean Six Sigma – salapärane supertööriist

2012.a. oli Eesti kvaliteedimaastikul omamoodi tähtis verstapost – esmakordselt toimus avatud koolitusena Lean Six Sigma Black Belt koolitus. Sisekoolitusena on seda usinasti kasutanud mitmed edukad ettevõtted. Mis seal siis nii erilist toimub?

Lean Six Sigmast – salapärasest supertööriistast kirjutab lihtsalt ja maakeeli kvaliteedipraktik Kaarel Krinal.

Lean Six Sigmast

Väljamaiste sõnade taga on tegelikult paljuski Jaapanist pärit juhtimissüsteem, millele ameeriklased on kena poisslapse nime pannud ning selle edukalt ülejäänud maailmale maha müünud. Vägivaldselt asja kaheks lüües on sul nagu tegemist kahe eraldiseisva, kuid üksteist täiendavad tööriistakomplektiga:

• lean komplekt, mis on suunatud tootlikkuse kasvule, partiisuuruste vähendamisele ning läbimisaegade lühendamisele ning
• six sigma komplekt, mis on suunatud kvaliteediprobleemide lahendamisele.

Tööriistad on kokku toonud aga kergelt taoistlik lähenemine juhtimisele, mis hõlmab endast peaaegu kõike, mida me juhtides teeme. Asjal on selles mõttes täitsa strateegiline jume juures, et kui sellega tegelema hakata, siis muudab see su organisatsiooni küllaltki põhjalikult.

Teekond arvamisest teadmiseni

Lean Six Sigma projekt on teekond arvamistest teadmisteni.

Ma ei taha siinkohal arvamuste väärtust kuidagi kahandada. Küll aga pole nad produktiivsed, kui arvamusi rohkem kui 1-2 ning diskussioon tüürib suunas, kus kellegi arvamus peaks teise omast kuidagi õigem olema. Kelle arvamus siis on õigem? Vanima? Targema? Kõrgeima ülemuse?

Kuue Sigma projekti käigus ei diskrimineeri sa kedagi. Sa lihtsalt käsitled kõiki – ja ma mõtlen tõesti kõiki! – arvamusi kui hüpoteese, mis vajavad faktilist tõestust.

Siinkohal on peidus ka paljude võõristuse põhjus kogu süsteemi ees – statistika on raske.

Kui tugev peaks matemaatiliselt olema, et hakkama saada?

Tõele au andes – päris karmi kraamini me veel jõudnud ei ole, mingi maitse on aga kätte saadud. Kui karm siis asi on? Tõenäoliselt saaks keskkooli matemaatika „neljaline“ hakkama. Peaks tegelikult rahulikult hakkama saama ka ülikooli statistikakursusel. Muuseas – mis ülikooli ja Black Belt’i kursustel vahet on?

Ülikoolis nämmutatakse loengutes teooriat, praktikumides arvutatakse dispersioone, nii et kalkulaator punane. Black Belt’i kursusel õpetatakse sulle aga mida sa nendes numbrites näed – kuidas numbreid päriseluga siduda, kuidas tõlgendada. Millal sa näed protsessi tõelist muutumist ja millal sa vaatad suvalisi võnkeid protsessi toimimises.

Kes õpetab?

Gregory Watson väärib sooja sõnaga äramärkimist. Mees ei räägi mingi raamatu põhjal – mees on ise raamatuid kirjutanud. Ise Lean Six Sigma sünni juures olnuna on tema lookesed täiesti tase omaette.

Kas sa teadsid, et oma evolutsioonis on Lean Six Sigma praegune versioon juba 6-s generatsioon? Et jaapanlaste originaalne esitus terviklikust kvaliteedijuhtimisest oli üks-ühele sarnane Lean Six Sigma teise generatsiooniga? Seda juba 70ndatel, kui mitte keegi polnud veel kuulnud ei sõna „Lean“ ega ka „Six Sigma“?

Selliseid pisikesi killukesi paistab pudenevat iga natukese aja tagant.

Mis too kursus maksab ja kas ka ära tasub?

Lean Six Sigma üks kahtlemata tugevamaid omadusi on tema tihe seos tasuvusega – su projekt peab kasulik olema. Väga tihti üks-üheselt mõõdetavalt ja rahainimeste poolt tõestatavalt. Iga osaleja peab ka ühe projekti tegema.

Oma projektiga küll alles üsna stardisirgel olles paistab siiski 10- kuni 100-kordne  tasuvus mitte midagi väga erilist olema.

Pane veel juurde nauding õppimisest, selle juurde kuuluvast idiooditundest ning maailmapildi avardumisest ning sul on lõbu ja kasu mõlemad käes.

Nii äge ongi? Jep. Nii äge ongi.

Kaarel Krinal
www.kvaliteedijuhtimine.eu