EFQM Excellence Award (end.nimetus Euroopa Kvaliteediauhind) on prestiižne auhind pühendumise, täiuslikkuse ja eeskujuks olemise eest. Sihtrühmaks on organisatsioonid, kes sihivad maailmaklassi kvaliteedistandardit.

Sõltumata tegevusvaldkonnast, suurusest, struktuurist või küpsusest vajavad arengule keskenduvad organisatsioonid sobivat raamistikku. EFQM täiuslikkusmudel (EFQM Excellence Model) on selleks praktiline töövahend.

EFQM-i täiuslikkusmudel näitab, kuidas tegevused ja tulemused on omavahel seotud ning milline on nende vastastikune mõju. Aluseks on Demingi poolt välja töötatud põhimõte – planeeri, teosta, kontrolli, tegutse (PDCA ehk pideva parendamise tsükkel).

Pideva parendamise tsükkel (PDCA):

  • Planeeri (Plan) – määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud kliendile antud lubaduste ja organisatsiooniliste tulemuste saavutamiseks;
  • Teosta (Do) – rakenda tegevused ja protsessid eesmärkide saavutamisks;
  • Kontrolli/uuri (Check) – jälgi ja mõõda protsesse, nende vastavust poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte selgitamaks, kas eesmärgid on saavutatud. Ebakõlade korral selgitage välja põhjused;
  • Korrigeeri (Act) – probleemide põhjuste ellimineerimiseks vii läbi regulaarseid sisehindamisi ja kavanda parendustegevusi.

Täiuslikkusmudel on üles ehitatud nö kahele vaalale, VÕIMALDAJAD ja TULEMUSED, mis on mudeli vundamendiks. Võimaldajate all mõtleme planeeritud ja eesmärgist lähtuvaid tegevusi. Võimaldajate kvaliteedist sõltub tulemuste kvaliteet.

Võimaldajad ja tulemused on mudelis jagatud 9 kriteeriumi vahel- 5 võimaldajate ja 4 tulemuste osas. Need on:

  1. Eestvedamine
  2. Töötajad
  3. Poliitika ja strateegia
  4. Partnerlus ja ressursid
  5. Protsessid
  6. Töötajatega seonduvad tulemused
  7. Klientidega seonduvad tulemused
  8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused
  9. Toimivuse võtmetulemused

Täiuslikkusmudelit võib kasutada:

  • Enesehindamiseks, mõõtes kui kaugel on organisatsioon oma klassi parimatest;
  • Juhtimise valupunktide analüüsiks ja sobivate lahenduste leidmiseks;
  • Ühise keele ja mõtteviisi leidmiseks, töötajate kaasamiseks juhtimiskvaliteedi arendamisse;
  • Uute algatuste raamistikuna, et kõrvaldada dubleerimised ja leida vajakajäämised;
  • Organisatsiooni juhtimissüsteemi struktuurina.